Kas tööjõu sissetoomine kolmandatest riikidest on lahendus .
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahanduse ja majandusteooria instituut
Majandusteooria õppetool
Afag Gusseinzade
KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS ?
Referaat
Juhendaja: lektor Jelena Matina
Tallinn 2014
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS. 3
2. VÄLISTÖÖJÕU PALKAMISE PÕHJUSED.. 4
3. TÖÖJÕU PUUDUS VALDKONNITI. 6
4. SEADUSLIKUD NÕUDED.. 8
5. VÕÕRTÖÖJÕU TAGAJÄRG EESTILE.. 10
5.1. Alternatiivne lahendus. 11
KOKKUVÕTE.. 12
VIIDATUD ALLIKAD.. 13
1. SISSEJUHATUS
Majanduses esineb mitmesuguseid probleeme ja üheks suureks probleemiks on Eestis tööjõu puudulikkus. Tööjõuturg on alati aktuaalne teema, sest sellel on suur mõju majandusele. Suure ja tähtsa mõju tõttu majandusele väärib see teema arutamist.
Statistikaameti andmete järgi elas Eestis 1. jaanuari 2014 seisuga 1 315 819 püsielanikku, kuid võrreldes eelmise aastaga inimeste arv vähenes 0,33% võrra. Tööealine elanikkond vanuses 15–74 kahanes samal ajal ligikaudu 9 tuhande inimese võrra ehk 0,9%, millest võib järeldada, et tööealine rahvastik kahaneb kiiremini kui kogurahvastik. Selline olukord on murettekitav ning sellega ka üheks põhjuseks, miks seda teemat referaadis arutatakse.
Referaadis püütakse arutleda ja leida lahendust küsimusele seoses võõrtööjõu sissetoomisega kolmandatest riikidest, kuid enne järelduste tegemist püütakse leida põhjusi, miks oleks vaja sisse tuua kolmandate riikide tööjõudu. Arutletakse ka valdkonniti, kus on nõutava klassifikatsiooniga, spetsiifiliste oskustega või teatud haridus tasemega töölisi vaja ning tehakse tagasihoidlikku prognoosi 2017 aastani.
Kolmandate riikide all mõeldakse väljaspool Euroopa Liitu olevaid riike, kuid tuleks arvestada ka sellega, et on erandeid seoses Euroopa Majanduspiirkonnas olevate riikidega. Erandite alla kuuluvad sellised riigid nagu Island, Liechtenstein, Norra, Šveits ja Türgi.
Referaadi eesmärgiks on kaalutleda võõrtööjõu sissetoomist Eestisse ning leida selle positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Töö lõpus püütakse ka pakkuda kolmandate riikide sissetoomisele alternatiivseid lahendeid.
Käsitletakse ka seaduslikku poolt, mis on omakorda kaasaaitav välistööjõu sissetoomise protsessile või seda takistav.
2. VÄLISTÖÖJÕU PALKAMISE PÕHJUSED
Enne referaadis esitatud küsimusele, kas tööjõud kolmandatest riikidest on lahendus, vastamist tuleks kõigepealt teada saada, mis on peamised võõrtööjõu palkamise põhjused.
Üks põhjustest on kindlasti see, et koduriigis ei ole piisavalt tööjõudu. Sellest räägivad ka demograafilised näitajad, kus tööjõu hulk väheneb kiiremini kui rahvas. Tööealist rahvast on aina vähem, sest rahvas vananeb, ja paljud noored rändavad välismaale.
Seoses tööealiste arvu vähenemisega 0,9%, kahanes 2014. aasta esimesel poolel ka hõivatute arv 1%, mis on aasta kohta 62,1%. Võrreldes hõivet kvartalite kaupa kahanemine kiirenes veidi ning kui esimeses kvartalis ulatus langus 0,7%ni, siis teises kvartalis juba 1,2%ni.
Muret tekitab ka olukord, et tööjõukulud aina kasvavad, sest ettevõtete kasumid on samal ajal kahanenud. Tööjõukulude osakaal SKPs oli 2014. aasta esimesel poolel 49%, mis on 2 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 4 protsendipunkti enam kui suhteliselt stabiilse majandusarengu aastatel 2002–2006.
Tööjõu nappus sunnib ettevõtteid varasemast palju rohkem tööjõu pärast konkureerima ning alternatiivile mõtlema kolmandatest riikidest odavamat tööjõudu tuua, mis loob ettevõtetel võimalust tööjõukulusid kokku tõmmata.
Eesti töötukassa tegi uuringu, kus küsitleti üle tuhande ettevõtte juhatajat ning küsiti, miks nad on välistööjõust huvitatud.
Uuringu tulemused näitasid, et peamiseks põhjuseks, miks Eesti tööandjad on välistööjõust huvitatud, on tööjõupuudus konkreetses regioonis (61%). 35% vastajatest mainis põhjuseks meie töötajate vähest kvalifikatsiooni mõne spetsiifilise töö või teenuse puhul ning osa tööandjaid peavad Eesti tööjõudu liiga kalliks (15%). Muu põhjuste osas toodi ka välja, et vajatakse kohalikke müügiesindajaid teistesse riikidesse, soovitakse saada rahvusvahelist kogemust ja eestlane ei taha tööd teha.
https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/Valistoojou%20vajaduse%20uuring%202011.pdf
Järgmine küsimus, millele taheti ettevõtetelt vastust saada, oli peamine põhjus, miks Eestis vajatakse välistööjõudu. Oodetav vastus, mis oli 64% on vastava ala spetsialistide puudus. Teine populaarne vastus oli majanduslik kasu seoses välistööjõuga ja mis on varasemast sagedamini esile toodud (35%, eelmisel korral 13%). 21% juhtudest pakkuvad töötajad end ise tööandjate juurde tööle. Muude põhjuste seas mainiti ka seda, et õpetaja puhul, kelle emakeel on inglise keel, on võõrkeele õpetamise kvaliteet on kõrgem. Samuti sooviti saada uusi kogemusi ja tudengite silmaringi välisõpetajate loengutega laiendada. Mõned vastasid ka seda, et rikastab kultuuri või saadakse rahvusvahelist kogemust. Oluliseks peetakse ka professionaalsuse tõstmist, sobiv kvalifikatsioon ning töötaja sobimist meeskonda ning saada rahvusvahelisi kontakte.
https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/Valistoojou%20vajaduse%20uuring%202011.pdf
3. TÖÖJÕU PUUDUS VALDKONNITI
Vabade ametikohtade ja tööjõu liikumise uuringu järgi, mida teostati Eesti Statistika andmetel, oli 2014. aasta esimesel poolel ligikaudu 7400 vaba ametikohta. See moodustas kõikidest ametikohtadest 1,4% ehk sama palju kui eelmise aasta esimesel poolel.
Võrreldes tegevusalasid võib märgata, et vakantsi määr on pikemat aega tõusnud töötlevas tööstuses ja kaubanduses ning eelmisel aastal langenud vabade töökohtade määr ehituses pöördus samuti tõusule. Keskmisest kõrgem vakantsi määr oli Maakondadest Harju- ja Pärnumaal, aga madalam Hiiu-, Võru- ja Jõgevamaal.