Läbitöötatud kirjandus-ja internetiallika põhjal võib väita, et uurimustöö/referaadi teema on asjakohane/
aktuaalne/ päevakajaline/uurimist vääriv, sest liikumise olulisus igapäevaelus vajab erilist/suurt tähelepanu tervishoiu aspektist, seisukohalt.
Autor arvab, autori arvates...
Uurimustöös/referaadis selgus, et
Autor soovitab liikumisega seotud terviskäitumist lähemalt uurida.
Referaadist tulenevalt võib öelda...
Sissejuhatuse ülesandeks on juhatada lugeja töö teema juurde. Sellel on kaks peamist ülesannet: äratada lugeja huvi ning anda lähteteave käsitletavast probleemist. Sellele lisaks toimib sissejuhatus kirjutaja visiitkaardina, sest selle põhjal moodustab lugeja oma käsitluse kirjutajast.
Arutelus hinnatakse tulemuste tähendust, usaldusväärsust ja kasutatavust. Siin tuuakse välja, kuidas õnnestus lahendada püstitatud probleem, autor toob tulemustest välja olulised seigad ja teeb järeldused. Kindlasti ei tohi kasutada liigset tundelisust ja väljendustes peab olema objektiivne.
Sissejuhatus ja arutelu peavad omavahel kooskõlas / seotud olema.
. Liikumisharrastust võib õigusega pidada väga otstarbekaks ja efektiivseks mooduseks arendamaks-säilitamaks kehalist vormi, vaimset tasakaalu ja üldist jõudlust, rääkimata positiivsest meelelahutuslikust ja emotsionaalsest mõjust. Teatavasti seisab eesti rahvas silmitsi suure haigestumisega, kusjuures just nendesse haigustesse, mida saaks oluliselt vähendada just õige liikumisega. See tuleb ka lõppkokkuvõttes odavam kui kallis ravi, rääkimata harrastaja igapäevase enesetunde paranemisest ja ettevõtlikkuse lisandumisest. Liikumisharrastus seostub reeglina ka eluterve elamisviisi ja ellusuhtumisega, olles seega vastukaaluks üha vohavale elupõletajaslikule ennasthävitavale eluviisile. Vaatamata tippsprtlaste üpris arvukatele kordaminekutele ja spordivõistlustel osalejate arvu mõningale suurenemisele, jätavad rahva liikumisharjumused regulaarse treenimise mõttes veel kõvasti soovida. (Arvisto jt 2007: 4).
Kasutatud kirjandus:
Siller, S. (2010). Venitusharjutused ja nende toime inimese organismile.
http://www.sportkoigile.ee/images/stories/ajakiriliikuminejasport/liikumine%20ja%20sport_weeb.pdf (5.11.2014)
Arvisto, M., Jurkatam, M., Lusmägi P., Seil T.(2007). Liikumisharrastuse strateegiline arengukava 2006-2010 – põhimõtted, sisu ja rakendused.
http://www.sportkoigile.ee/images/stories/ajakiriliikuminejasport/liikumine_sport.pdf.
Jalak, R. (2007). Liikumisharrastuse strateegiline arengukava 2006-2010 – põhimõtted, sisu ja rakendused.
http://www.sportkoigile.ee/images/stories/ajakiriliikuminejasport/liikumine_sport.pdf
(5.11.2014)
Oja, P. (2007). Tervislik liikumine. Tallinn: AS Medicina.
Nupponen, R. (2007). Tervislik liikumine. Tallinn: AS Medicina.
Vuori, Ilkka. (2007). Tallinn: AS Medicina.
Reiner, M. (2013). Long-term health benefits of physical activity – a systematic review of longitudinal studies. BMC Public Health.
http://www.biomedcentral.com/1471-2458/13/813.pdf
http://www.eestiarst.ee/static/files/020/ea09lisa2lk50-56.pdf
http://www.ph.ee/content/editor/files/F%C3%BC%C3%BCsiline%20aktiivsus%20ja%20vaimne%20tervis.pdf
http://raulpage.org/koolitus/tervisedendus.pdf
Hofman, I. (2004). Laiskus on pool elu. Odamees OÜ
1. http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/liikumine
2. http://www.fiile.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=18
3. http://liigume.ee/sinu-treener/liikumine-ja-tervis/liikumise-tahtsus-tervisele/
4. http://www.fitness.ee/artikkel/1096/miks-sportimine-on-noortele-vajalik-ja-kasulik