Kehaline koormus ja energiasüsteemid
Kõrge intensiivsusega koormusel kasutatakse energiaks glükoosi, mis on ladestunud organismis glükogeenina. Ainevahetuses tekib glükoosist laktaat, mis tagab küll kõrge intensiivsuse, kuid suurendab lihaste happesust ja on hoopis lihaste töövõimele pärssivaks teguriks. Mida suurem on koormuse intensiivsus, seda enam peame koormuse just ülehappesusest katkestama. Tüüpiliseks näiteks on 400m jooks, kus sageli viimasel 100m sportlastel „jalad raskeks” lähevad.
Maksimaalne koormuse kestvus on võimalik vaid 40 sek, glükolüüsi võimalusi pikemaks ajaks ei ole. Umbes 2 min jooksul läheb laktaat lihastest verre ja lõhustatakse maksas, südames, neerudes ja puhkeolekus lihastes. Laktaadi määramine verest annab treeningu mõjust head teavet, tänapäeval võetakse laktaadiproovi enam kõrvalestast.
Kehaline koormus ja närvisüsteem
Kehaline koormus avaldab kesknärvisüsteemile mitmekülgset ja sügavat mõju. Peaaju on vastutav nii südame – vereringe ökonoomsema töö, lihaskiudude paksenemise kui vere koostise muutumise eest, juhtides kõigi elundite ja kudede talitlust. Igasuguse intensiivsusega töö korral on just peaajus tekkival väsimusel otsustav tähtsus.
Sportliku treeningu mõju närvisüsteemile sõltub kehalise koormuse iseloomust, närvisüsteemi erutuvus võib suureneda (sprint, maadlus jm) või hoopis langeda (vastupidavusalad). Treenitud sportlastel ei häiri pingeline kehaline koormus kogu närvisüsteemi, vaid selle mõju piirdub üksikute ajupiirkondadega ning avaldub lühiajaliselt.
Kehaline koormus kutsub esile psüühilise reaktsiooni aja lühenemise. Vastupidavustreeningul on tugev positiivne toime vaimsele töövõimele. Spordiga tegeleja aju omastab hapnikku paremini, ja puhkab ka seetõttu paremini.
2. ARUTELU
Arutelus väljendab töö autor oma põhjendatud seisukohti uurimistulemuste osas ja kõrvutab neid praktikaga. Kirjeldab, milles seisneb antud uurimistulemuste tähtsus eriala teadusele ja/või praktikale. Pakub välja antud teemast lähtuvalt edaspidist uurimist vajava(d) probleemi(d). Arutelu lõpus teeb asjakohaseid ettepanekuid, mis tulenevad töö tulemustel põhineva arutelu käigust ja on reaalselt rakendatavad.
Arutelus ei arendata tööd, vaid analüüsitakse saadud tulemusi. Peavad selguma autori seisukohad uurimistulemuste kohta. Arutelu maht on 1/10 töö põhiosa mahust, piirdudes ühe kuni kolme leheküljega.