Kehaline koormus ja hingamissüsteem
Mida tugevamini me end koormame, seda suurem on meie hingamissagedus. Hingamise tähtsus seisnebki vere rikastamises sissehingatava hapnikuga, samuti süsihappegaasi organismist väljutamises. Samuti aitab hingamine tagada optimaalset vere happe-aluse tasakaalu. Pidev sügav hingamine suurendab kopsumahtu kui hingamislihaste jõudu, kopsudesse mahub rohkem õhku ja hingamine on tugevam. Rahuolekus hingab vastupidavusala sportlane harvem, kuid sügavamalt kui treenimata inimene.
Kui kehaline koormus on alla 50 protsendi maksimaalsest hapnikutarbimisest, valitseb organismis tasakaal hapniku omastamise ja kasutamise vahel (steady state), seda nii igapäevases elus kui madala intensiivsusega vastupidavustreeningu puhul. Koormuse intensiivsuse suurenedes aga suurenevad nii hingamissagedus kui hingamise minutimaht.
Kopsuventilatsioon ehk minutis kopsusid läbinud õhu hulk on puhkeseisundis treenimata inimestel kuni 3 liitrit, sportlastel kuni 7 - 10 liitrit, kehalisel tööl võib see suureneda kuni 140 liitrini. Kopsude parem ventileerimine ongi hea selleks, et kopsualveoolidesse ei jääks seiskunud õhku ega koguneks sekreeti, mis võib olla põletiku või mingi haiguse põhjuseks.
Kehaline koormus ja tugi – liikumisaparaat
Kõigi organsüsteemide tegevus on vajalik selleks, et võimaldada liikumist, ja seega lihassüsteemi tegevust. Kui lihaseid ei rakendata töösse vajalikul määral, lihased nõrgenevad ja atrofeeruvad, organismi talitlushäired kalduvad omakorda edasi teistele organitele. Muutub lihasrakkude biokeemiline koostis ning halveneb neuromuskulaarne koordinatsioon, mis mõlemad vähendavad oluliselt lihaste töövõimet. Sisuliselt langeb vähese liikumise korral kõigi lihaseid varustavate ja lihastegevust reguleerivate süsteemide töövõime. Siit tihe seos kogu organismi ja liikumise vahel, regulaarne liikumine tugevdab ja liikumisvaegus hoopis nõrgestab organismi.
Vastupidavustreening kutsub lihastes esile müoglobiini hulga suurenemise, mis tagab lihaste suurema hapniku tagavara. Müoglobiin on vere hemoglobiini sarnane aine. Treenitud lihastes on ka enam kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi. Kehalise koormuse toimel tugevneb ka luustik, kasvavad survetugevus, tõmbetugevus, löögikindlus ja vibratsioonitaluvus. Treeningu tulemusel suurenevad luude diameeter, ümbermõõt, maht ja kaal, samuti muutub luude keemiline koostis. Sportliku treeningu mõjul tugevnevad ka kõõlused, millega lihased kinnituvad luude külge, samuti liigeseid tugevdavad sidekoelised sidemed.